Skip to main content

Anakonda Sisukord Klassifikatsioon | Elupaik | Anatoomia ja füsioloogia | Mao soomused | Keel | Vaagnakannused | Kopsud | Pea | Toitumine | Paaritumine ja tiinus | Poegimine ja pojad | Ohud | Kultuuris | Nimi | Viited | Välislingid | NavigeerimismenüüEunectesEunectes deschauenseei"The Snakes of Trinidad and Tobago"Eunectes murinus571310Frequently Asked Questions2571Green Anaconda7067Google'i raamatGoogle'i raamatGoogle'i raamatGoogle'i raamatGoogle'i raamatSissekanne Sissekanne Sissekanne Sissekanne Sissekanne Sissekanne anacondas.org

Boalased


LinnaeusOkenmaolisteperekondLõuna-AmeerikaColombiaBoliiviaBrasiiliaParaguayArgentinaVenezuelaGuyanaEcuadorPeruuTrinidadisoodejärvedejõgedekallastelkoobasteskollane anakondaSoomusteseljasoomusedkaheharuline keelsahkluu-ninaelundJakobsoni elundninasõõrmedpeaajukloaagivaagnakannusedkopulatsioonilkopsuhingamiseksPeakaelSilmadsõõrmedkägistajamaodmaohammustushammast)mürkisaakloomadsaakloomakalalindukilpkonnakaimanitiigerpüütonitpolüandriaTiinustoituovovivipaaridpoegakaladestselgroogsetestkaimanitjaaguariloomaaiasAmazonaseindiaanlasedmetsavaimuksTaruma1749loomaaedades










(function()var node=document.getElementById("mw-dismissablenotice-anonplace");if(node)node.outerHTML="u003Cdiv class="mw-dismissable-notice"u003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-close"u003E[u003Ca tabindex="0" role="button"u003Epeidau003C/au003E]u003C/divu003Eu003Cdiv class="mw-dismissable-notice-body"u003Eu003Cdiv id="localNotice" lang="et" dir="ltr"u003Eu003Cpu003Eu003Cbigu003EOsale artiklivõistlusel u003Ca href="/wiki/Vikipeedia:Wikimedia_CEE_Spring_2019" title="Vikipeedia:Wikimedia CEE Spring 2019"u003EKesk- ja Ida-Euroopa kevadu003C/au003E!u003C/bigu003Enu003C/pu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003Eu003C/divu003E";());




Anakonda




Allikas: Vikipeedia






Jump to navigation
Jump to search




Disambig gray.svg See artikkel on maoperekonna kohta; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Anakonda (täpsustus)

.mw-parser-output th.mbox-text,.mw-parser-output td.mbox-textborder:none;padding:0.25em 0.9em;width:100%.mw-parser-output td.mbox-imageborder:none;padding:2px 0 2px 0.9em;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-imagerightborder:none;padding:2px 0.9em 2px 0;text-align:center.mw-parser-output td.mbox-empty-cellborder:none;padding:0;width:1px.mw-parser-output table.amboxmargin:0 10%;border:1px solid #aaa;border-left:10px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.ambox~table.ambox:not(.mbox-small-left)margin-top:-1px.mw-parser-output .ambox th.mbox-text,.mw-parser-output .ambox td.mbox-textpadding:0.25em 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagepadding:2px 0 2px 0.5em.mw-parser-output .ambox td.mbox-imagerightpadding:2px 0.5em 2px 0.mw-parser-output table.ambox-noticeborder-left:10px solid #1e90ff.mw-parser-output table.ambox-speedyborder-left:10px solid #b22222;background:#fee.mw-parser-output table.ambox-deleteborder-left:10px solid #b22222.mw-parser-output table.ambox-contentborder-left:10px solid #f28500.mw-parser-output table.ambox-styleborder-left:10px solid #f4c430.mw-parser-output table.ambox-moveborder-left:10px solid #9932cc.mw-parser-output table.ambox-protectionborder-left:10px solid #bba.mw-parser-output table.imboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:3px solid #1e90ff;background:#fbfbfb.mw-parser-output table.cmboxmargin:3px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#DFE8FF.mw-parser-output table.omboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.tmboxmargin:4px 10%;border-collapse:collapse;border:1px solid #c0c090;background:#f8eaba.mw-parser-output table.fmboxclear:both;margin:0.2em 0;width:100%;border:1px solid #aaa;background:#f9f9f9.mw-parser-output table.fmbox-systembackground:#f9f9f9.mw-parser-output table.mbox-smallclear:right;float:right;margin:4px 0 4px 1em;width:238px;font-size:88%;line-height:1.25em.mw-parser-output table.mbox-small-leftmargin:4px 1em 4px 0;width:238px;border-collapse:collapse;font-size:88%;line-height:1.25em

.mw-parser-output .infoboxborder:1px solid #a2a9b1;border-spacing:3px;background-color:#f8f9fa;color:black;margin:0.5em 0 0.5em 1em;padding:0.2em;float:right;clear:right;font-size:88%;line-height:1.5em.mw-parser-output .infobox captionfont-size:125%;font-weight:bold;padding:0.2em.mw-parser-output .infobox td,.mw-parser-output .infobox thvertical-align:top;text-align:left.mw-parser-output .infobox.borderedborder-collapse:collapse.mw-parser-output .infobox.bordered td,.mw-parser-output .infobox.bordered thborder:1px solid #a2a9b1.mw-parser-output .infobox.bordered .borderless td,.mw-parser-output .infobox.bordered .borderless thborder:0.mw-parser-output .infobox.sisterprojectwidth:20em;font-size:90%.mw-parser-output .infobox.standard-talkborder:1px solid #c0c090;background-color:#f8eaba.mw-parser-output .infobox.standard-talk.bordered td,.mw-parser-output .infobox.standard-talk.bordered thborder:1px solid #c0c090.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedtoprow td,.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedtoprow thborder:0;border-top:1px solid #a2a9b1;border-right:1px solid #a2a9b1.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedrow td,.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedrow thborder:0;border-right:1px solid #a2a9b1.mw-parser-output .infobox.geographyborder-collapse:collapse;line-height:1.2em;font-size:90%.mw-parser-output .infobox.geography td,.mw-parser-output .infobox.geography thborder-top:1px solid #a2a9b1;padding:0.4em 0.6em 0.4em 0.6em.mw-parser-output .infobox.geography .mergedtoprow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedtoprow thborder-top:1px solid #a2a9b1;padding:0.4em 0.6em 0.2em 0.6em.mw-parser-output .infobox.geography .mergedrow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedrow thborder:0;padding:0 0.6em 0.2em 0.6em.mw-parser-output .infobox.geography .mergedbottomrow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedbottomrow thborder-top:0;border-bottom:1px solid #a2a9b1;padding:0 0.6em 0.4em 0.6em.mw-parser-output .infobox.geography .maptable td,.mw-parser-output .infobox.geography .maptable thborder:0;padding:0

















Anakonda

Paraguai anakonda (Eunectes notaeus)
Paraguai anakonda (Eunectes notaeus)
Taksonoomia
Riik
Loomad Animalia

Hõimkond
Keelikloomad Chordata

Klass
Roomajad Reptilia

Selts
Soomuselised Squamata

Alamselts
Maolised Serpentes

Sugukond
Boalased Boidae

Alamsugukond
Pärisboalased Boinae

Perekond
Anakonda Eunectes
Wagler, 1830[1]
Sünonüümid


Boa Linnaeus, 1758
Draco Oken, 1816



Anakonda ehk vesiboa[2] (Eunectes) on maoliste perekond.




Sisukord





  • 1 Klassifikatsioon

    • 1.1 Liigid



  • 2 Elupaik


  • 3 Anatoomia ja füsioloogia


  • 4 Mao soomused


  • 5 Keel


  • 6 Vaagnakannused


  • 7 Kopsud


  • 8 Pea

    • 8.1 Hambad



  • 9 Toitumine


  • 10 Paaritumine ja tiinus


  • 11 Poegimine ja pojad


  • 12 Ohud

    • 12.1 Looduslikud vaenlased


    • 12.2 Eluiga



  • 13 Kultuuris


  • 14 Nimi


  • 15 Viited

    • 15.1 Bibliograafia



  • 16 Välislingid




Klassifikatsioon |



Liigid |


























Liik
Liigi autor
Alamliike[3]Levila

Eunectes beniensis (boliivia anakonda)
Dirksen, 2002[4]0

Lõuna-Ameerika: Boliivia El Beni ja Pando departemangus.

Eunectes deschauenseei

Dunn ja Conant, 1936[3]
0

Lõuna-Ameerika: Brasiilia kirdeosas, Prantsuse Guajaanas.[1][5]

Eunectes murinus (hiidanakonda)
(Linnaeus, 1758)[3]2

Lõuna-Ameerika: Andidest idas asuvates riikides, ka Colombia, Venezuela, Guyana, Ecuador, Peruu, Boliivia, Brasiilia ja Trinidadi saarel.[5]

Eunectes notaeus (paraguai anakonda)

Cope, 1862[3]
0

Lõuna-Ameerika: Boliivia idaosas, Brasiilia lõunaosas, Paraguays ja Argentina kirdeosas.[5]

Eunectes stirtoni
Hoffstetter, 1977[6]0
See liik on välja surnud; kivistisi on leitud La Venta fauna Colombias.


Elupaik |


Anakondade elupaik on tänapäeval peamiselt Lõuna-Ameerika: Colombia, Boliivia, Brasiilia, Paraguay, Argentina, Venezuela, Guyana, Ecuador, Peruu ja Trinidadi saar. Nad elunevad meelsamini voolava mageda (vahel ka veidi soolaka) vee läheduses: soode, järvede, jõgede juures ja nende kallastel asuvates koobastes.[7] Enamikku anakondasid loetakse suurepärasteks ujujateks (on pakutud, et nad võivad ujuda neli korda kiiremini kui meisterujujad).[viide?]



Anatoomia ja füsioloogia |


Anakondasid loetakse üsna pikkadeks ning jämeda ja lihaselise kehaehitusega madudeks, kusjuures emased on isastest tavaliselt suuremad. Keha üldpikkus ja kaal on siiski liigiti ja indiviiditi küllaltki varieeruv: nii võib kollane anakonda kaaluda ligi 30 kilogrammi ja tema üldpikkuseks pakutakse 3–4 meetrit. Hiidanakonda kohta on aga teada, et nad võivad olla 10–12 meetri pikkused ja kaaluda kuni 250 kg.[8]



Mao soomused |


Soomuste värvus (seljal) võib paikkonniti ja indiviiditi erineda. Anakondadel võivad seljasoomused olla kas rohekaspruunikat, oliivi- ja/või hallikasrohekat, oranži, kollakasrohelist või kollast värvi.[9][10]


Kuid muster on neil kõigil sarnane: keha katavad suured ümarad mustjad laigud seljal ning poolringid külgedel ja kõhu pool.[11]



Keel |


Haistmisel, mida anakondad kasutavad saaklooma asukoha määramisel, paaritumisel ja keskkonnast saabuva info edastamisel osalevad kaheharuline keel ja sahkluu-ninaelund ehk Jakobsoni elund, vähesel määral ninasõõrmed ja muidugi peaaju.[8]



Vaagnakannused |


Anakondadel on tagakeha küljes kloaagi läheduses paarilised väikesed vaagnakannused, mis on neil kohati abiks kopulatsioonil.[12]



Kopsud |


Anakondadel on kaks kopsu, mida nad kasutavad hingamiseks.[12]



Pea |


Pea on võrreldes ülejäänud kehaga küllaltki väike, kuid pisut laiem kui kael. Silmad ja ninasõõrmed paiknevad külgedel ning anakonda suudab ninasõõrmed vajadusel klappide abil sulgeda, hoides nii ära vee sissetungi sukeldumisel.



Hambad |


Anakondad on kägistajamaod[11] ja nende puhul ei ole ohtlik mitte maohammustus, vaid mao haardesse sattumine.


Anakondade hambad (keskmiselt 100 tahapoole suunatud hammast) vahetuvad regulaarselt ja neil on oluline abistav roll lämmatatud saaklooma alla neelamisel, teadlastel pole õnnestunud neist hammastest mürki eraldada



Toitumine |


Anakondad armastavad elada valdavalt veerikastes looduslikes piirkondades. Anakondadel ei ole välja arenenud mürgihambaid ja toidu hankimiseks tuleb neil saakloomad pigistamisvõttega kägistada (lämmatada). Tihti keerab ta end ümber pooleldi vees oleva puuoksa ja sukeldub kohe, kui märkab midagi häirivat või mõnda mööduvat saaklooma (närilist, kala, lindu, kilpkonna, noort kaimani, tiigerpüütonit). Arvatakse, et anakonda võib oma saaki tunde või päevi oodata, aga põhjuseid pole siiani õnnestunud tuvastada.[13] Anakonda haarab saaklooma oma haardesse ja lämmatab ta. Ühe toidukorra ajal võib ta alla neelata oma kehakaaluga võrdse ja/või suurema koguse toitu.[14]
Kirjanduslikes allikates mainitakse, et värskelt einestanud anakonda suu võib lehata hirmuäratavalt[15] ja et anakondad justkui sööksid inimesi. Uurijate väitel on anakonda võimeline lisaks loomadele ka inimese lämmatama, aga täiskasvanud inimese allaneelamisel võib takistuseks saada õlapiirkond.[16]



Paaritumine ja tiinus |


Suguküpseks ja paaritumisvõimeliseks loetakse nii emaseid kui isaseid anakondasid umbes 3–4-aastaselt.[8] Paaritumisaeg sõltub suuresti geograafilisest piirkonnast. Anakondadel on levinuimaks seksuaalse käitumise vormiks polüandria. Anakondade paaritumisel võivad ühe vastuvõtliku emase ümber koguneda mitmed aktiivsed isased anakondad (12), moodustades "paaritumiskuhja" ja võideldes paaritumisõiguse pärast mitu nädalat.[17]Tiinus kestab 6–7 kuud ja väidetakse, et selle aja jooksul anakondad toitu ei ihalda.[18]



Poegimine ja pojad |


Anakondad on eluspoegijad (ovovivipaarid). Pojad kooruvad munadest juba enne sündi, emaslooma kehas. Emased toovad olenevalt liigist ilmale keskmiselt 12–80 poega.[19]


Varieerub ka poegade pikkus. Nii võivad Eunectes deschauenseei pojad (3–26 poega) sündida 32–60 cm pikkusena ja hiidanakonda pojad 40–95 cm pikkusena.[20] Noori anakondasid on väga raske kunstlikes tingimustes sööma meelitada.


Vastsündinud anakondad on üsna kohe pärast sündi iseseisvad loomtoidulised isendid, kes toituvad kaladest ja teistest vees elavatest selgroogsetest.[21][13]



Ohud |


Suurimaks ohuks anakondadele loetakse vihmametsade hävitamist ning ka inimesi, kes neid (erinevatel motiividel) kütivad.



Looduslikud vaenlased |


Esimesel eluaastal võivad noored anakondad langeda teiste loomade saagiks. Täiskasvanud anakondad ei karda ühtegi kiskjat, isegi mitte võimsat kaimanit ega jaaguari.



Eluiga |


Eluiga sõltub suuresti liigist ning elupaigast (kas looduslikes tingimustes, loomaaias või koduses terraariumis), aga ka indiviidist. Looduses elavate hiidanakondade eluiga teatakse olevat 40–50 aastat.[22] Loomaaedades elavate anakondade elukaar on hinnanguliselt poole lühem, kuna loomaaedades ei soovi nad vahel pakutud toitu süüa.[23]



Kultuuris |


Amazonase indiaanlased nimetavad anakondat metsa vaimuks, nad austavad ja kardavad teda;


Taruma indiaanlased on väitnud, et põlvnevad anakondast.[22]


1749 teatas George Cumberland, et orjad Tobagos sõid hiidanakondasid.[7]


Anakondasid peetakse loomaaedades kõikjal maailmas, vaatamata nende ettearvamatule käitumisele ja närvale toitumisele, ning neid külastab terraariumides igal aastal palju inimesi.



Nimi |


Perekonnanimi Eunectes pärineb vanakreeka sõnast, mis tähendab 'hea ujuja'.



Viited |




  1. 1,01,1 McDiarmid RW, Campbell JA, Touré T. 1999. "Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference", 1. köide, Herpetologists' League. 511 lk. ISBN 1-893777-00-6 (seeria). ISBN 1-893777-01-4 (köide). (inglise keeles)


  2. Aleksei Turovski, "365 põnevat, õpetlikku ja naljakat lugu loomadest", lk 67, 2006, Kirilille Kirjastuse AS, ISBN 978-9949-410-59-0


  3. 3,03,13,23,3 Eunectes. ITIS.


  4. Dirksen, L., 2002. Anakondas. Münster: Natur und Tier Verlag.


  5. 5,05,15,2 Eunectes deschauenseei. Roomajate andmebaas


  6. Hoffstetter, R., and J. C. Rage. 1977. Le gisement de vertebres miocenes de La Venta (Colombie) et sa faune de serpents. Annales de Paleontologie (Vertebres) 63:161–190.


  7. 7,07,1 Boos 2001: "The Snakes of Trinidad and Tobago".


  8. 8,08,18,2 Eunectes murinus, Animal Diversity Web, vaadatud 02.09.2013 (inglise keeles).


  9. O'Shea 2007: 54–57.


  10. George 2002: 13.


  11. 11,011,1 Aleksei Turovski, "365 põnevat, õpetlikku ja naljakat lugu loomadest", lk 67, 2006, Kirilille Kirjastuse AS, ISBN 978 9949 410 59 0


  12. 12,012,1 George 2002: 10.


  13. 13,013,1 Weber 2003: 12.


  14. Frequently Asked Questions. Jesus Rivas. Vaadatud 30.07.2012.


  15. O'Shea 2007: 25.


  16. O'Shea 2007.


  17. Boos 2001: 71.


  18. Weber 2003: 18.


  19. Green Anaconda. New England Aquarium. Vaadatud 31.08.2013 (inglise keeles).


  20. Boos 2001: 70.


  21. Boos 2001: 67.


  22. 22,022,1 Maurice Burton, Robert Burton. International Wildlife Encyclopedia, 3 ed, lk 44, 2002, Marshall Cavendish Corporation. Google'i raamat


  23. Weber 2003: 6.



Bibliograafia |


  • Boos, H. E. A., 2001. The Snakes of Trinidad and Tobago. Texas A&M University Press. ISBN 1-58544-116-3. Google'i raamat

  • George, L., 2002. Anacondas. Capstone Press. ISBN 0-7368-0907-4 Google'i raamat

  • O'Shea, M., 2007. Boas and Pythons of the World. New Holland Publischers. ISBN 1-8453-7544-0 Google'i raamat

  • Weber, V. J., 2003. Anacondas. Gareth Stevens Publishing. ISBN 0-8368-3653-7. Google'i raamat


Välislingid |



  • Sissekanne ADW-s


  • Sissekanne CoL-is


  • Sissekanne IUCN-is


  • Sissekanne ITIS-es


  • Sissekanne NCBI Taxonomy database-s'is


  • Sissekanne roomajate andmebaasis

  • anacondas.org




Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Anakonda&oldid=4650241"










Navigeerimismenüü


























(window.RLQ=window.RLQ||[]).push(function()mw.config.set("wgPageParseReport":"limitreport":"cputime":"0.272","walltime":"0.324","ppvisitednodes":"value":1207,"limit":1000000,"ppgeneratednodes":"value":0,"limit":1500000,"postexpandincludesize":"value":10790,"limit":2097152,"templateargumentsize":"value":1691,"limit":2097152,"expansiondepth":"value":8,"limit":40,"expensivefunctioncount":"value":1,"limit":500,"unstrip-depth":"value":0,"limit":20,"unstrip-size":"value":15826,"limit":5000000,"entityaccesscount":"value":0,"limit":400,"timingprofile":["100.00% 257.275 1 -total"," 39.85% 102.531 1 Mall:Taksonitabel"," 39.39% 101.346 1 Mall:ToimetaAeg"," 36.07% 92.789 1 Mall:Infokast"," 30.16% 77.596 1 Mall:Ambox"," 11.42% 29.379 1 Mall:Viited"," 1.28% 3.287 2 Mall:Taksoboksi_värvus"," 0.93% 2.383 1 Mall:See_artikkel"," 0.87% 2.244 1 Mall:Lisa_viide"],"scribunto":"limitreport-timeusage":"value":"0.075","limit":"10.000","limitreport-memusage":"value":1277321,"limit":52428800,"cachereport":"origin":"mw1263","timestamp":"20190420070847","ttl":2592000,"transientcontent":false);mw.config.set("wgBackendResponseTime":124,"wgHostname":"mw1246"););

Popular posts from this blog

Log på Navigationsmenu

Creating second map without labels using QGIS?How to lock map labels for inset map in Print Composer?How to Force the Showing of Labels of a Vector File in QGISQGIS Valmiera, Labels only show for part of polygonsRemoving duplicate point labels in QGISLabeling every feature using QGIS?Show labels for point features outside map canvasAbbreviate Road Labels in QGIS only when requiredExporting map from composer in QGIS - text labels have moved in output?How to make sure labels in qgis turn up in layout map?Writing label expression with ArcMap and If then Statement?

Nuuk Indholdsfortegnelse Etyomologi | Historie | Geografi | Transport og infrastruktur | Politik og administration | Uddannelsesinstitutioner | Kultur | Venskabsbyer | Noter | Eksterne henvisninger | Se også | Navigationsmenuwww.sermersooq.gl64°10′N 51°45′V / 64.167°N 51.750°V / 64.167; -51.75064°10′N 51°45′V / 64.167°N 51.750°V / 64.167; -51.750DMI - KlimanormalerSalmonsen, s. 850Grønlands Naturinstitut undersøger rensdyr i Akia og Maniitsoq foråret 2008Grønlands NaturinstitutNy vej til Qinngorput indviet i dagAntallet af biler i Nuuk må begrænsesNy taxacentral mødt med demonstrationKøreplan. Rute 1, 2 og 3SnescootersporNuukNord er for storSkoler i Kommuneqarfik SermersooqAtuarfik Samuel KleinschmidtKangillinguit AtuarfiatNuussuup AtuarfiaNuuk Internationale FriskoleIlinniarfissuaq, Grønlands SeminariumLedelseÅrsberetning for 2008Kunst og arkitekturÅrsberetning for 2008Julie om naturenNuuk KunstmuseumSilamiutGrønlands Nationalmuseum og ArkivStatistisk ÅrbogGrønlands LandsbibliotekStore koncerter på stribeVandhund nummer 1.000.000Kommuneqarfik Sermersooq – MalikForsidenVenskabsbyerLyngby-Taarbæk i GrønlandArctic Business NetworkWinter Cities 2008 i NuukDagligt opdaterede satellitbilleder fra NuukområdetKommuneqarfik Sermersooqs hjemmesideTurist i NuukGrønlands Statistiks databankGrønlands Hjemmestyres valgresultaterrrWorldCat124325457671310-5